Inspireerivad vestlused andragoogiga: Triin Rõõmusoks

Triin, saame tuttavaks! Räägi endast ja oma tegemistest. 

Tervüst! Ma olen naine, nelja lapse ema, hingelt ja juurtelt läbinisti võrokõ ning tegutsen Võrumaal andragoogi, dialoogipraktiku ja ettevõtjana. Pean oluliseks siinset elu- ja mõtteviisi ning näen tugevat paigaidentiteeti säilenõtkuse ja kogukondliku valitsemisviisi allikana.  

Elan portfoolio-laadis töö- ja kogukonnaelu. See tähendab, et töötan osalise koormusega Võru Instituudis, Eesti-Läti koostööprojekti “Umakultuur mi ümbre” koordinaatorina ja lisaks teen oma ettevõttes Tähistii koostööd erinevate kogukondade ja organisatsioonidega. Elan Haanimaal ning toetan siin kohalike inimeste ja kooli koostööd kogukonnatunni läbiviimisel.

Miks sa otsustasid Tallinna ülikooli andragoogikat õppima minna?

See otsus sündis hästi impulsiivselt – käisin 2018. aasta kevadel ringi küsimusega: “Mida saan pere kõrvalt enda jaoks teha?” ja peaaegu korraga tuli vastus. Minu jaoks oli andragoogika eriala loogiline valik, sest olin varem osalenud Eesti Vabaharidusliidu täiskasvanute õpetajate meistrikursusel,  õppinud ja tegutsenud noorte- ja karjääriinfo valdkonnas. Nelja lapse emaks kasvamine inspireeris samuti inimese elukäiku, selle kujunemise põhjuseid ja kujundamise võimalusi lähemalt uurima. 

Kas sa mäletad seda Triinu, kes sa olid enne andragoogikaõpinguid?

Mäletan ikka. Meis on palju sarnast. Kui sa nüüd küsid muutuste kohta, siis… arvan, et usaldan elu, ennast ja teisi inimesi palju rohkem kui varem. Kordades sügavamaks on muutunud mu teadlikkus inimeste ja nende lugude ainukordsest väärtusest ning kasvanud veendumus, et maailma muudetakse heade vestluste ja koostööga tähenduste loomise kaudu.

Milline oli sinu õpingutes murdepunkt või selline eredam lugu, mis sind väga mõjutas?

Andragoogika erialal õppides on neid murdepunkte olnud minu jaoks mitmeid. Ma ei oskagi üht juhtumit eraldi välja tuua. Meie erialal osaled ju pidevalt väga intensiivsetes grupiprotsessides, kus kõik teised ka samal ajal kasvavad. Pead õppima toime tulema enda ja teiste võrdlemisi hapra oleku ning õppeprotsessi paindlikkusest tuleneva ettearvamatusega. Kui lubad endal sel teekonnal avatuna ringi käia, on kasvamine kaunis murranguline. 

Sa õppisid andragoogikat nii bakalaureuse kui ka magistritasemel. Kas sa ei kartnud, et midagi hakkab korduma või saad juba sellist infot, mida varem teadsid?

Inimene ja tema õppimine on nii sügavad ja mitmekihilised nähtused, et ma õpingutes kordusi ei kartnud. Pigem tunnen tänagi erialaseid allikaid uurides ja erinevaid olukordi lahendades, et tean veel väga vähe. Andragoogikas on minu jaoks jätkuvalt palju küsimusi, mis uudishimu ärkvel hoiavad.

Triin, sa elad Võrumaal ja teed seal tööd kogukondadega. Mida kogukond sinu jaoks tähendab?

Kogukond tähendab minu jaoks sidusate suhete võrgustikku. See pole midagi nunnut ja kohevat, millega headel aegadel oma lõbuks tegeleda. Tegu on eluliselt olulise turvavõrgustikuga, kuhu kuuluvad inimesed teadvustavad, et nad sõltuvad teineteisest ning on valmis omavahelistesse suhetesse panustama. Kogukonnaelu annab palju, ent nõuab pidevat teadlikku pingutust võrgustiku hoidmise nimel.

Sa aitad koordineerida valikainet kogukonnatund. Kuidas see idee sündis ja miks selline valikaine oluline on?

Kogukonnatund sündis koosloomes Haanimaa inimeste ja kooliperega. Algatasin kogukonna poolt eelmisel kevadel haridusreformi teemal dialoogi kohaliku omavalitsusega ja nendest vestlusringidest kasvas välja kogukonnatunni idee. Tegime erinevaid osapooli kaasava kohtumise ainekava koostamiseks ning sel õppeaastal on Haanja kooli 6.-7. klassi õpilastel kord kuus võimalik koos erinevate kogukonnaliikmetega õppida siinse elu- ja mõtteviisiga seotud paigalugusid, ajaarvamist, kombeid ja töövõtteid. 

Haanimaad iseloomustab väga tugev paigaidentiteet. See on kohaliku ellujäämiskunsti läte, mille südameks on loodusega kooskõlas toimiv eluviis. Täna, mil peredes ei pruugi paikkondlikud teadmised ja oskused enam kättesaadaval olla, tuleb ümbritsevatel täiskasvanutel teadlikult pingutada, et noored saaksid kasvatada kohalikke juuri. Kogukonnatund võimaldab erinevatel põlvkondadel kohtuda ja vastastikust mõistmist suurendada. Esiteks, õpivad noored tundma kodukohta ja omakultuuri. Teiseks, toetab kogukonnatunnis arutlemine ja koos tegutsemine noorte identiteedi kujunemist ning kasvatab kõigi osaliste kuuluvustunnet. Kolmandaks, süvendab tunni elluviimine kogukonnaliikmete ja kooli seotust ning aitab esile tuua, rakendada ja ühendada inimeste varjatud ressursse. Koosloomes arendame ääremaade ellujäämiskunste, kasvatame kanguse asemel kimmäst hindätiidmist, häid suhteid ja kogukonna säilenõtkust. 

Sul on veel oma ettevõte Tähistii. Ütled kodulehel enda kohta, et oled andragoog ja koosloome teejuht. Räägi natuke lähemalt sellest, mida sa ettevõtjana teed. 

Olen tänu oma headele teejuhtidele jõudnud ettevõtjana enda südameteemani, koosloomeliste ruumide loomise ja hoidmiseni. Minu jaoks peitub selles andragoogika tuum – luua võimalusi tähenduste kujundamiseks ja koos kasvamiseks. Olen siin ise pidevalt uudishimuliku õppija rollis, sest jõuan tänu osalejatele ja koosloomes toimuvale iga kord uute taipamisteni. Praktilisemalt sõnastatuna, aitan erinevatel organisatsioonidel ja kogukondadel pidada vestlusi olulistel teemadel, kavandada ja ellu viia kaasavaid protsesse. Näiteks, panustan Eesti Koostöö Kogu algatatud kohalike omavalitsuste arenguprogrammi “Dialoog kogukonnaga” elluviimisse. 

Sa oled mõelnud ka doktorantuuri peale. Millise eriala suunas mõtteid mõlgutad ja mis oleks see tõuge, et oleksid valmis õpinguid uuesti alustama?

Unistan doktoritööst, kus käsitleda dialoogilise lähenemise kasutamise võimalusi ühiskondlikes või kogukondlikes protsessides. Ideaalis võiks see olla haridus- ja ühiskonnateaduste ülene teema, sest demokraatliku mõtteviisi edendamine on ka täiskasvanuhariduse tugev tuum. Õpinguid alustama meelitaks võimalus ettevõtja ja uurija rolli ühendada. Tunnen, et hetkel olen sukeldunud mitmesse nii põnevasse koostöösse, et õpingud peavad veel pisut ootama.

Tahaksid sa lugejale midagi öelda?

Hea andragoog, võta vastu Maike kutse intervjuule! Minul aitasid tuumakad küsimused luua uusi seoseid ja mõtestada läbitud muutusi. Aitüma!