- Maike Levin
"Inspireerivad vestlused andragoogiga" on intervjuusari Eesti Andragoogide Liidu poolt.
Ingrid, saame tuttavaks! Räägi endast ja oma tegemistest.
Selline lugu, et ma olen andragoog, kes tegutseb hoopis pedagoogina. Täna olen ma omandamas AMI juhendaja diplomit, et õpetada Montessori koolis lapsi vanuses 6-12. Lisaks annan eratunde vene emakeelega lastele. Olen ema kahele pojale, tegelen rahvatantsuga ja käin loomaaias täiskasvanute huviringis.
Miks sa otsustasid andragoogikat õppida?
Elukestev õpe on mind alati paelunud. Ilmselt tookord see otsus sündiski sellest, et õppida olla parim versioon iseendast. Uskusin siis ja tänagi, et inspireerivad ja mõjukad inimesed on need, kes mõistavad, et eneseareng on teekond.
Kas sa mäletad seda Ingridit, kes sa olid enne andragoogikaõpinguid?
Mäletan küll. Ta oli üks uljas noor, kes arvas, et kõike saab nüüd ja kohe, kui vaid sellest unistada. Elas rohkem pilvedes ja maailm keerles veidi teises suunas.
Milline oli sinu õpingutes murdepunkt või selline eredam lugu, mis sind väga mõjutas?
Ma tegin üks hetk kahte bakalaureusekraadi korraga – TLÜ andragoogikat ja TTÜ rahvusvahelist majandust. Oli üks omapärane moment, kui laps oli peale söömist mu sülle magama jäänud ja mul tuli ainult ühe käega trükkida Tehnikaülikooli lõputööd teades, et kohe varsti algab Tallinna Ülikooli veebiloeng. Oli COVIDi aeg ja kogu töölaud oli ühtlaselt kaetud paberite, raamatute, toidukarpide ja mänguasjadega. Vaatasin seda segadust ja ütlesin endale lihtsalt, et „praegu on nii.” See rahumeelsus tuli minuni tänu andragoogikale ehk teadmistele, kuidas toetada iseennast õppijana.
Sa oled jõudnud Montessori pedagoogika juurde. Räägi lähemalt, miks see on sinu jaoks nii oluline.
Suurim kingitus, mida ma saan oma lastele pakkuda, lisaks turvalisele lapsepõlvele, on haridus. Selleks, et lapsest kasvaks ennastjuhtiv täiskasvanu, kes väärtustab autentsust, olles samas empaatiline ja teotahteline, tuleb tema aju arengut toetada juba varases lapsepõlves. Neuroteaduslikud uuringud toetavad täna samu põhimõtteid, mida Dr. Maria Montessori kirjeldas juba ammu. Õppijast lähtuv haridus peaks olema normaalne osa mitte ainult andragoogikas, vaid ka tuleviku põlvkonna kujunemisel.
Õpingute ajal said ise emaks. Kuidas andragoogika on mõjutanud sinu emaduse teekonda?
Andragoogika on suurendanud minu eneseanalüüsi ja reflekteerimisoskusi. Ma õpin lastelt iga päev midagi – nii emaks, kui inimeseks olemist. Astun igale päevale vastu avatud meelega ja tundega, et täna on uus päev täis uusi võimalusi.
Mis on Eesti hariduspoliitika juures hästi ja mis vajab sinu meelest veel tegelemist?
Hästi on see, et meil on alati arutelu hariduse osas – see kütab kirgi nii enne kui ka pärast valimisi ja tundub, et ei vaibu kunagi. See näitab, et haridusega seotud teemad on meie riigis väga olulisel kohal. Tegelemist vajaks see, et need arutelud lõpuks ka tulemusteni jõuaks ega algaks iga uue valitsusega otsast peale. Meil on olemas täna visioonidokument „Tark ja tegus Eesti 2035”, mis kirjeldab tulevikupildina sellist õppetööd nagu toimub juba täna Montessori klassiruumides üle Eesti, ometigi takistab liigne ettevaatlikkus tundmatu ees uute klasside loomist riigikoolide osana. Kiitus nendele koolidele, kes selle julguse on endas siiski leidnud ja seisavad lapse arenguvajadustest lähtuva pedagoogika eest.
Sa oled ka tantsija. Kaua oled tantsinud ja oskad sa öelda, mis vahe on tantsimist õppida kui oled laps ja kui oled täiskasvanud?
Ma alustasin tantsimisega kui ma olin 11. Ma olen proovinud nii India tantse, cheerleadingut, võistlustantsu ja täna olen jõudnud rahvatantsuni. Tants on midagi nii universaalset, et ta toetab nii keha kui vaimu absoluutselt igas vanuses. Tantsides ununevad lastel laste mured ja täiskasvanutel täiskasvanute mured. Tants arendab ja tervendab. Lapsena oli huvi rohkem laia maailma vastu, aga täna olen jõudnud tagasi juurteni. Tantsides oma abikaasaga on lisaks ka suhte hoidmise mõõde. Osalesime eelmisel suvel esimest korda tantsupeol. Tunne, et oled osa nii suurest perest ja hingad 10 000 inimesega koos ühes rütmis, on kirjeldamatu.
Mis on sinu jaoks see, milles sa järeleandmisi ei tee?
Laste haritus – see on meie tuleviku alustala. Proovin iga päev anda endast parima nii oma, kui teiste laste toetamiseks. Õppimine ja töö peavad puudutama inimest tervikuna – lisaks teadmistele ja oskustele on oluline ka pühendumus ja hoolivus. Mente, manu et corde.
Mida soovitad meie lugejale sellel kevadel?
Palun jalutage rohkem – iga ilmaga. Eriti soovitan lastega jalutamist ilma kindla eesmärgita: võtke lihtsalt aega koos olemiseks ja astuge uksest välja. Just nendes hetkedes sünnivad kõige siiramad vestlused ja märkamised.
Intervjuueeris Maike Levin, kes on fotograafia taustaga andragoog, kriitiline mõtleja, asjaajaja, kellele meeldib lugeda ja kirjutada. Maike armastab loovaid lähenemisi ja väärtustab eetilist mõtteviisi. Ta kuulub Eesti Andragoogide Liitu ja Eesti Pressifotograafide Liitu. Andragoogikaõpingud Tallinna Ülikoolis lõpetas ta aastal 2023. Praegu kasvatab Maike kodus kolmeaastast tütart, õpib keeletoimetajaks, peab blogi, kirjutab luuletusi ja soovib andragoogide häälel aidata kõlada.