11. septembril kohtusime pärast suvist pausi taas andragoogide kohvihommikul. Sel korral arutlesime selle üle, mida on tehisintellekt (TI) meie ellu, õppimisse ja õpetamisse kaasa toonud.
Üheks keskseks teemaks kujunes õpilõhe – mida me selle all üldse mõistame ning mil viisil võib TI seda mõjutada. Arutelus tõusis esile, et õpilõhe ei pruugi seisneda üksnes ligipääsus tehnoloogiale, vaid ka TI kasutamise oskustes, digipädevustes, majanduslikes võimalustes ja hoiakutes. Õppijad ei ole TI kasutamisel võrdses lähtepositsioonis ning seetõttu võib TI olemasolevaid erinevusi nii luua, vähendada kui süvendada.
Arutlesime ka selle üle, millal TI toetab õppimist ja millal hakkab õppija eest asju ära tegema. Kui TI aitab ülesande kiiresti ära teha, siis kas õppimine ise ikka toimub või toimub see hoopis nö teises kohas? Kuidas säilitada vajalik kognitiivne pingutus ning vältida olukorda, kus tekib õppimise illusioon – tunne, et olen materjali omandanud, kuigi tegelik mõttetöö on jäänud tegemata? Siit jõudsime ennastjuhtiva õppimise ja õppija vastutuse juurde: oluline on oskus tajuda, millal pingutada ise ning millal ja milleks kasutada TI-d õpipartnerina.
Teise olulise teemana kerkisid esile hoiakud TI kasutamise suhtes. Ühelt poolt võib tunda survet TI kasutamisega kaasa minna – justkui jääks sellest loobudes millestki olulisest ilma. Teisalt võib põhimõtteline mittekasutamine olla teadlik valik ja viis loodusressursse hoida. Küsimus ei ole seega ainult selles, kas TI-d kasutada või mitte, vaid miks, millal ja kuidas seda teha.
Arutelust jäi kõlama ka vajadus liikuda vastandumiselt – TI poolt või vastu – teadlikuma ja nüansirikkama kasutamise poole. Nii õppijatel kui ka koolitajatel on vaja kujundada oma piirid ja teha kokkulepped: millistes olukordades TI meid toetab, millal võib see õppimist pärssida ning milline roll peaks jääma inimese enda mõtlemisele, loovusele ja otsustamisele. Koolitaja jaoks tähendab see üha enam ka enda tegevuse analüüsi ning õppijate suunamist teadliku TI-kasutuse poole, mitte üksnes selle lubamist või keelamist.
Kõlama jäi mõte, et TI kasutamise oskus ei tähenda lihtsalt oskust selle tööriistu kasutada. Sama oluline on osata otsustada, millal seda kasutada ja millal mitte. Ehk võibki üks tuleviku olulisi õpilõhesid kujuneda mitte TI kasutajate ja mittekasutajate, vaid teadlike ja ebateadlike kasutajate vahel.